Geograafiaolümpiaad tähistas sel aastal 50. juubelit
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor toimus 3.–4. mail Tartus, kokku osales 96 õpilast neljast vanuserühmas (7., 8., 9. klass ja gümnaasium). Juubelihõngulisel olümpiaadil lahendati mitmekülgseid ülesandeid nii veebis kui ka maastikul, avakõnes tervitas võistlejaid varasem olümpiaadi võitja ja praegune akadeemik Ülo Mander.
Sel aastal särasid enim Tallinna Reaalkooli õpilased, igas vanuseastmes sai I järgu diplomi mõni Tallinna Reaalkooli õpilane. Tihe konkurents oli gümnaasiumiastmes, kus esimesi lahutas 0,5 punkti vahe. Gümnaasiumi astmes pälvisid I järgu diplomi kolm õpilast: Rain Alar Laurimaa (75,8p), Tallinna Reaalkool, õpetaja Piret Karu; Karl-Erik Volberg (75,3p), Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, õpetaja Ene Kõo ja Ingrid Mölder (74,07p), Tallinna Reaalkool, õpetaja Piret karu. 9. klassi arvestuses anti välja üks I järgu diplom: Kaspar Teede (79,05p), Tallinna Reaalkool, õpetaja Piret Karu. 8. klassi arvestuses parima tulemuse saavutas Erik Leetmaa (84p), Tallinna Reaalkool, õpetaja Piret Karu. 7. klassi I järgu pälvis Henri Mugur (82,5p), Tallinna Reaalkool, õpetaja Aile Neimann.
Kõiki tulemusi näeb teaduskooli kodulehelt.
Parimad võistlejad kutsutakse Balti geograafiaolümpiaadile, mis toimub sel aastal Lätis ja rahvusvahelisele geograafiaolümpiaadile, mis toimub sel suvel Iirimaal.
Ülesannetega pandi proovile õpilaste teadmised ja oskused eri valdkondades
Kahe päeva jooksul lahendasid võistlejad eelmisel aastal esmakordselt kasutusele võetud multimeediatesti, milles tuli valida pildi, graafiku või joonise põhjal vastusevariantidest kõige sobivam. Küsimustikus olid väga eriilmelised geograafiaga seotud teemad, näiteks pidi ära tundma mõne kuulsa turismiobjekti või graafiku põhjal leidma õige vastuse.
Kirjalikus töös lahendasid noored ülesandeid, millest osad olid seotud Tartu ja Tartumaaga ja teised üldisemate teemadega. Tartuga olid seotud ülesanded näiteks II üldlaulupeo teemal, puurkaevude läbilõigete kokkuviimine kohtadega Tartu linnas, ajalooliste kaartide teemal, Tartu maratoni teemal ja Emajõe üleujutustega seotud ülesanne.
Maasikuvõistlus toimus sel aastal Tartus Toomemäel, ülesanded olid mitmekülgsed: võistlejad pidid määrama hoonete vanust, mõõtma vahemaid, määrama kaardimõõtkava, mõõtma Inglisilla pikkust, otsima Sammalhabe grafiti ja teada saama, miks ta vahistati, märkima kaardile Bastionite asukoha, tuvastama piltide asukohad ja need kaardile märkima, märkima Toomkiriku taga olevad skulptuurid kaardile.
Õpilastele ja õpetajatele korraldati 50. geograafiaolümpiaadi tähistamise puhul ekskursioon Taavi Pae juhtimisel, lisaks külastati Lodjakoda ning sõideti lodjaga Emajõel. Lõpuüritus toimus sel korral Lodjakojas, kus anti parimatele auhinnad ja teaduskooli uued medalid ja tänati pikaaegseid olümpiaadi läbiviimisesse panustajaid.
Geograafiaolümpiaadi korraldasid sel aastal Tartu Ülikooli Geograafia osakond koostöös Tartu Ülikooli teaduskooliga.
Geograafiaolümpiaadi ülesanded ja korraldus on 50 aastaga palju arenenud
Geograafiaolümpiaad tähistas sel aastal 50. juubelit, esmakordselt toimus geograafiaolümpiaad 1965./1966. õppeaastal Tartus. Esimene lõppvoor toimus 24.–25. märtsil 1966. aastal Tartus. Tol ajal tuli vastata küsimustele, mis olid koostatud geograafia koolikursuse ja eelnevatel aastatel ilmunud populaarteadusliku geograafiaalase kirjanduse, näiteks „Maailm ja mõnda“ sari ja ajakirjanduse, peamiselt „Eesti Loodus“ ja „Pioneer“ ning ajalehtede „Säde“ ja „Noorte Hääl“ põhjal. Õpioskustena hindas komisjon osalejate kaardilugemist, kompassi kasutamist ja kivimite tundmist.
Ajaga on nii tehnoloogilised võimalused kui ka ligipääs informatsioonile laienenud. See on muutnud ka ülesannete sisu ning õpilaste oskused pannakse proovile teistmoodi. Kui algusaastatel testiti geograafiaolümpiaadidel võistlejate faktiteadmisi, laia silmaringi, kaardilugemis- ja välitööoskusi, siis ajaga on ülesanded arenenud sisult selliseks, mis nõuab pikemat mõtlemist, süvenemist, analüüsimist ja erivaldkondade (matemaatika, füüsika, keeled jm valdkonnad) sünteesimist. Ülesanded on viimastel aastatel muutunud arvutipõhisemaks, kusjuures olulise oskusena hinnatakse õpilase allikakriitilisust ja usaldusväärse informatsiooni leidmist.
Erinevate tehnoloogiliste võimaluste kasutamine on geograafiaolümpiaadi võimalusi laiendanud ja muutnud ülesanded huvitamaks. Tehnoloogiavõimalusi kasutati edukalt ära ka koroona-aastatel, mil ükski võistlus ära ei jäänud, kõik toimus veebis. Ka maastikuvõistlust oli võimalik Google Street View kaudu edukalt korralda, õpilased pidid tutvuma Valga kohalike oludega, märkis varasem geograafiaolümpiaadi žürii esimees Ülle Liiber. Ehkki tehnoloogia pakub erinevaid võimalusi, siis maastikuvõistlusel korjatakse võistlejate nutitelefonid kokku, et nad neid ei kasutaks ja oma teadmiste ja oskuste põhjal lahendused leiaksid.
„Tahame õpilastele pakkuda selliseid ülesandeid, mis nõuavad parajat peamurdmist, on traditsioonilistest ülesannetest erinevad, ja näitavad, kas asjast on ikka süvitsi aru saadud.“
